Arukas kütmine – kuidas kütta kaminat ja ahju öigesti?

arukas kütmine

5 min lugemine

Tulekahjude arv ülekütmise tagajärjel kasvab hüppeliselt just külmal perioodil. Jahedate ilmade saabudes saavad majapidamises olevad ahjud, kaminad ja pliidid pahatihti liiga suure kütmiskoormuse osaliseks. Tuletame meelde, kuidas kütta mõistlikult, et vältida ohtu inimeludele ja hoida ka küttekoldeid kaua tervetena.

 

Tähtis on meeles pidada, et ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on mõni aeg möödas. Tihtipeale köetakse aga ahjutäis ära, ning kuna ahi on ikka jahe pannakse siis juurde teine ja kolmaski ahjutäis. Sellisel juhul kuumeneb ahi üle ning soojuspaisumise tagajärjel võivad tekkida ahjuseina praod. Seejuures võib aga süttida ka tahm! Reeglina on selleks ajaks juba sügav öö käes ja pereliikmed kõik magamas.

Kütmine ja uni 

Soojusjuhtivusarvutus näitab, et hommikune kütmine peaks hoidma ca 5-10% kütust kokku. Päeva alguses küttes on õhtune sisetemperatuur jahedam ning und soodustav. Küttes ahjusid alles õhtul, ei pruugi liigne palavus head und lubada.

Kütmine ja õhusaaste

Lihtsaim moodus õhusaaste vähendamiseks on kasutada kuivi puid. Süütamine pealt, mitte puuvirna alt annab kütmise alguses samasuguse efekti ning ei tekita korstnast suurt tahmapahvakut. Mõlemad moodused vähendavad õhusaastet kümneid kordi. Plastide ja immutatud puidu põletamine on loomulikult keelatud.

 

NB! Ebaõigel kütmisel kahjustame just iseenda ja oma naabrite tervist!

 

Kütmisel kasuta kuivi puid

Kuivaks kütuseks loetakse tahkekütust, mille niiskusprotsent jääb alla 20%. Märgade halgude kütmisel tekib palju jääkaineid, sest niiskus ei luba saavutata sellist temperatuuri, mis kütuse täielikult põletaks.  Nii ladestuvad jääkained küttesüsteemi lõõriseintele ning aeglustub soojusülekanne kütteseadmesse. Mida rohkem tahma lõõriseintel, seda rohkem vajad kütust soovitud tulemuse saamiseks. Nt: 1 mm tahma lõõriseintes vastab umbes 10% suuremale vajalikule kütusekogusele.  Kütteks võib kasutada kõiki puuliike peaasi et pole immutatud ega märg. Kütteväärtused puuliigiti leiad allolevast tabelist („Puitkütus“ 2010, SA Erametsakeskus):

Kask 1700 kwh/rm

Mänd 1360 kwh/rm

Haab 1330 kwh/rm

Kuusk 1320 kwh/rm

Lepp 1230 kwh/rm

 

Efektiivseks kütmiseks too halupuud 1-2 päeva enne põletamist külmast tuppa. Nii jõuavad puud soojeneda ja eraldada pindmist niiskust. Kasuta halge läbimõõduga 5-10 cm. Pea meeelest, et küttekolle ei ole mõeldud prahi ega muude jäätmete põletamiseks ning kohe kindlasti mitte plastmaterjalide põletamiseks!

 

Tule tegemine

Kontrolli, et stardisiiber oleks avatud ning tuhk koldest ja tuharuumist eemaldatud. Alles siis aseta halud koldesse. Kolde põhja aseta jämedamad halud ning peenemad halud nende peale. Tulekolle täida maksimaalselt ¾ ukse kõrgusest. Enne süütamist puhasta koldeesine prahist ja ülejäänud halgudest, et võimalikud sädemed ei tekitaks tulekahju.

Süüta kolle pealt, kasutades looduslikke küttetablette ja väikeseid puitklotse või peenemaid puid, pindu. Halud peaks süütama just pealt, sest sellisel puhul toimub põlemine suunas ülevalt alla ning kõik puidust eraldunud gaasid põlevad täielikult. Vastasel juhul (süütamine alt), toimub esialgu põlemine puuvirna all ning ülemistest halgudest eralduvad puugaasid väljuvad põlemata kujul korstnasse. Pealt poolt süütamisel saavutab ka põlemine maksimum temperatuuri kiiremini ning üldiselt on põlemisprotsess puhtam.

 

Ahi ei ole prügikast! Põletades ahjus kilekotte, pakendeid ja paberit, saastad õhku ning rikud iseenda ja naabri tervist. Arukas kütja kasutab kütmiseks vaid kuiva halupuitu!

 

Kütmisel on vajalik piisav tõmme ning hapniku ligipääs peab olema tagatud

Põlemiseprotsessis on oluline, et tõmme koldes oleks piisav ning hapniku ligipääs oleks tagatud. Tõmmet peaks reguleerima kolde- või tuharuumi ukse või regulaatoriga. Siiber peab olema põlemisprotsessi käigus täielikult avatud, kütmise lõppfaasis võib siibrit vähehaaval koomale lükata. Poolkinnise siibriga kütmisel väheneb tõmme, tekivad suitsukeerised, suitsugaasid jahtuvad kiiremini ning ladestuvad jääkained. Kütmise alustamisel tuleb alati stardisiibrit kasutada.

Talvesiibri võib avada ja stardisiibri võib kinni panna siis, kui koldes on põlemine vähemalt 10-15 minutit kestnud. Siibri võib täielikult sulgeda siis, kui hõõguvaid söetükke enam ei ole. Siibri liiga varasel sulgemisel võib tuppa koguneda lõhnatu ja värvitu, kuid väga eluohtlik ja mürgine vingugaas. Ohutusele kaasaaitamiseks kasutage hoones suitsu- ja vinguandureid.

Ühe kilogrammi puidu efektiivseks põletamiseks kulub keskeltläbi 10m3 õhku. Seetõttu on vajalik, et ruumi ventilatsioon oleks piisav! Kehva või puuduliku ventilatsiooni korral tekib ruumis kütteseadme kasutamisel alarõhk ning põlemine koldes on häiritud. Halvimal juhul hakkab ahi/kamin suitsu sisse ajama. Siinjuures aitab esmaseks lahenduseks avada toas/ruumis aken või uks. Just põlemise algfaasis tuleks põlemisõhku rohkem peale anda ning hiljem seda vähendada. Õhutihedate elamute puhul tuleks kütteseadmesse või selle juurde juhtida eraldi põlemisõhk. Põlemisõhu kanal peab olema isoleeritud ning varustatud eraldi kinni-lahti klapiga.

 

NB! Kortermaja ohutust saab tagada vaid siis, kui on hooldatud kõikide korterite kütteseadmed!

 

Kütmise ABC

  • Külmade ilmadega küta üks ahjutäis üks-kaks korda päevas;
  • Alusta kütmist väikeste küttekogustega;
  • Ära sulge siibrit liiga vara;
  • Paigalda koju vingugaasiandur, eelkõige ruumi(desse), kus asub puitküttega kamin või ahi. Kindlasti peaks olema igas kodus paigaldatud ka suitsuandurid;
  • Kontrolli, et tahkkütte seadmel oleks piisav tõmme: ruumides peaks olema sissepuhkeavasid ja välisseinas ventilatsiooniava, sest põlemine vajab hapnikku ning selleks on vaja tagada hapniku pealevoog;
  • Tuhka kogu kord nädalas jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal;
  • Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses;
  • Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp. Kutsetunnistuse kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel;
  • Ahju peaks kütma kvaliteetse ja kuiva halupuuga. Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada;
  • Tee kindlaks, et kamina ette on paigaldatud sädemeplekk. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem kui väiksem;
  • Kutsu korstnapühkija {korstnapühkija link} vähemalt kord aastas, et tagada küttesüsteemi efektiivsus ning tuleohutus. Hoia järgmise korrani alles tööde tegemise akt;
  • Kontrolli, et kütteseadmel on pass! Passi puudumisel on võimalik tellida küttesüsteemi ekspertiis;
  • Kontrolli, et katusel on redel;
  • Kontrolli, et korstna külge ei ole kinnitatud antenni;
  • Kontrolli, et korstna kõrgus on minimaalselt 80cm üle katuse, lamekatuse puhul 1m üle katuse ja rookatuse puhul 1,2m ning lisaks sädemepüüdja.*

 

* Nõuded võivad erineda olenevalt katuse tüübist ja korstna paigutusest. Loe lähemalt Päästeameti ehituslikust tuleohutusnõuete kokkuvõttest 26. Konsulteerida võid sel teemal ka meie tuleohutuseksperdiga.

LOE VEEL TULEOHUTUSBLOGIST:

Korterelamu tuleohutus: grillimine, nõuded hoovile ja haljatusele jm

Eelmises postituses rääkisime korterelamu sisesest tuleohutusest (kõik, millele vaja tähelepanu pöörata nö seespool kortermaja seinu), tuues seejuures välja nii korteriühistu, -omaniku, kui ka -üürniku kohustused. Siinses postituses räägime korterelamu tuleohutusnõuetest ja -soovitustest seoses kõigega, mis kortermajast väljapool seinu tähtis on. Ka üürnikuna on mõistlik kõikide nõuetega kursis olla, et vajadusel teaksid puudustest teada anda korteriühistule. Tuleohutus on meie kõigi ühine mure!

Korterelamu tuleohutus

Siinses artiklis leiad vastused korterelamu tuleohutuse teemal. Tuleohutusnõudeid on tähtis jälgida mitte ainult eluruumides vaid ka neist väljapool. Kui elad korterelamus, siis on tähtis pöörata tähelepanu ka teistele ruumidele, trepikojale ja teistele nn. tuletõkkesektsioonidele. Üürnikuna on küll kohustusi vähem, kuid enda ohutuse tarbeks on mõistlik olla kõigist nõuetest teadlik, et vajadusel probleemidest korteriühistut ja/või korteriomanikku [...]

Hoonesisene tuleohutus / Kodu tuleohutus

Järgi järgnevaid reegleid, et tagada hoonesisene / kodu tuleohutus:
Ära suitseta siseruumides, Lahtise leegi kasutamisel tuleb vältida tulekahju tekkimist, Ära jäta põlevat küünalt järelvalveta! …

Kuidas töötab fotoelektriline suitsuandur?

Fotoelektriline suitsuandur (aka optiline suitsuandur) on tulekahjuandur, mis reageerib põlemisel tekkivas suitsus sisalduvatele tahmaosakestele.

Disaintulekustuti sinu kodus

Kui tavapäraselt on tulekustuti oma välimuselt kodus seinal silmatorkavalt punane, suur ning kohmakas, siis disaintulekustuti Firephant on justkui kodusisustuselement.

Paabeli segadus gaasi- ja suitsuanduritega – kontrolli kas sul on õige andur!

Kas andur, mida oma töö- või eluruumi laes vilkumas näed on ikka õige, mis on anduri ja anduri vahe, kuhu ja kuidas andureid paigaldada ning mida veel silmas pidada, et anduri efektiivsus oleks maksimaalne?

[/vc_column][/vc_row]

Ostukorv