Korterelamu tuleohutus: grillimine, nõuded hoovile ja haljatusele jm

korterelamu tuleohutus

Eelmises postituses rääkisime korterelamu sisesest tuleohutusest (kõik, millele vaja tähelepanu pöörata nö seespool kortermaja seinu), tuues seejuures välja nii korteriühistu, -omaniku, kui ka -üürniku kohustused. Siinses postituses räägime korterelamu tuleohutusnõuetest ja -soovitustest seoses kõigega, mis kortermajast väljapool seinu tähtis on. Ka üürnikuna on mõistlik kõikide nõuetega kursis olla, et vajadusel teaksid puudustest teada anda korteriühistule. Tuleohutus on meie kõigi ühine mure!

GRILLIMINE

GRILLIMINE hoovis ja rõdul

Vastavalt määrusele Nr. 40 (Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded): Kui tegemist on tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadmega, siis peab see asuma väljaspool hoonet tasasel pinnal. Siinkohal on silmas peetud tavalisi puu- ja söegrille ning gaasgrille, kus on lahtine leek. See tähendab, et nende grillidega enamjaolt rõdul õdusat grilliõhtut teha ei tohi. Rõdul grillimiseks sobib seadusejärgselt elektrigrill. Sellest hoolimata võib aga korteriühistu keelata ka elektrigrilli kasutamise rõdul, kuna tahes tahtmata tekib grillimisel suitsu ja vingu mis võib häirida naabreid.

Vastavalt määrusele:

  • Tahkel kütusel töötav grillseade küttepuudega peab asuma hoonest vähemalt 5m kaugusel. Hoia läheduses 6kg tulekustutit või 10L (või ämbritäis) vett. Kindlasti ei tohi küttepuudega grilli kasutada rõdul!
  • Tahkel kütusel töötav grillseade grillsöega peab asuma hoonest vähemalt 2m kaugusel.
  • Küttegaasil töötava grillseadme kasutamisel jälgi kasutusjuhendit. Välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadet ei tohi kasutada siseruumides, gaasil töötavat seadet ei tohi kasutada rõdul.
  • Rõdul kasutamiseks sobib üldiselt elektrigrill, kuigi on olemas nii söe, kui ka gaasigrille, mida tohib rõdul kasutada! Seda pead aga hoolikalt kontrollima kasutusjuhendist.

SUITSETAMINE RÕDUL

Rõdul suitsetades kustuta kindlasti sigaret korralikult ja pane see mittepõlevasse anumasse! Hea on ka teada, et korteriühistul on õigus rõdul suitsetamine keelata.

KÜTTESÜSTEEME tuleb puhastada vähemalt korra aastas, vajadusel ka tihemini. Puhastajaks võib olla ainult kutseline korstnapühkija ning iga puhastuse järgselt peab ta väljastama korstnapühkija akti. Eramajas võib korstnaid puhastada ka ise, kuid siin artiklis keskendume kortermajadele ja nendele kehtivatele nõuetele. Lisateavet selle kohta millal on tarvis korstnapühkijat ning millal võid ise pühkida, leiad SIINSEST ARTIKLIST.

HOOV & HALJASTUS

Nõuded haljastusele jt esemetele hoovis

KÕRGHALJASTUS, elektriõhuliinid ja piirdetara ei tohi olla hoone ja selle juurdesõidutee vahel, sest see takistab päästetöid.

PÕLEVMATERJALID, PUURIIT JA PRÜGIKONTEINER peavad asuma ohutus kauguses süttiva välisvoodriga hoonest või mistahes hoone välisseinas olevast avast (uks, aken vms). Põlevmaterjali ja puuriida puhul on ohutuks kauguseks min 4m, prügikonteineri puhul min 2m hoonest. Tähelepanu: mittepõleva voodriga seina ääres võib ladustada puid või prügikonteinerit, kui aknaid ja uksi pole vastavalt 4 või 2m läheduses.

Korterelamu tuleohutus

JUURDEPÄÄSUD

Päästemeeskonna juurdepääsud ja väljapääsud

JUURDESÕIDUTEE on soovitatav rajada ringsõiduna. Kui kortermaja on 4  või enama korrusega, peab see olema hoone seinast 5-8m kaugusel ning vähemalt 3,5m laiune.

PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS peab olema kindlustatud iga välisukse juurde, tuletõrje veevõtukohale ja hädaväljapääsule. See tähendab, et sinna ette ei tohi olla midagi ehitatud, ladustatud või pargitud, ka mitte ajutiselt!

SÕIDUKITE PARKIMINE ei tohi ehitisele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetöid.

Kui hoone juurdesõiduks  on paigaldatud VÄRAV, siis peab olema väravapostide vahe, ehk värava laius minimaalselt 4m. Kui väraval on ülemine piire / tõke, peab see olema vähemalt 4m kõrgusel maapinnast, et garanteerida päästesõidukite läbisõit.

 

PÄÄS KELDRISSE peab olema tagatud maapinna tasandilt: see peaks olema vähemalt 0,9m lai ja 2,1m kõrge.

PÄÄS KATUSELE peab olema tagatud hoonetes kõrgusega alates 8,5m. Pääs peab olema tagatud kas vahetult trepikojast, läbi pööningu või välise tuletõrjeredeli abil.

MILLAL PEAB OLEMA PAIGALDATUD PIKSEKAITSE?

Piksekaitse peab olema kortermajale paigaldatud, kui ehitise kõrgeim osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15m kõrgemal ja see ei asu naaberehitise piksekaitsetsoonis. See nõue ei kehti aga olemasolevate hoonete kohta, millele pole piksekaitset projekteeritud.

HÄDAVÄLJAPÄÄSU suurus peaks olema min 0,5m lai ja 0,6 kõrge. Selleks võib olla näiteks trepikojas asuv aken. Soovitatavalt on sinna paigutatud ka evakuatsiooniredel.

TREPIKOJA VÄLISUKS peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega, mis on üldjuhul 1,2m. Trepikoja välisuks peab olema vähemalt 2,1m kõrge ning kui majas elab üle 30 elaniku, peab uks avanema väljapoole. Välisuks peab olema seestpoolt võtmeta avatav.

SUITSUEEMALDUS

Nõuded suitsueemaldusele

KELDRI SUITSUEEMALDUS peab olema tagatud avadega, mille suurus on üldjuhul 0,5% põrandapinnast.

TREPIKOJA SUITSUEEMALDUS peab paiknema trepikoja ülaosas vähemalt 1m2 suurune avatav aken. Sobib ka, kui igal korrusel on 0,5m2  suurune avatav aken. Ohutult purustatav aken on lubatud ainult maapinna tasandil!

Kui sul on tuleohutusalaseid küsimusi, siis võta meiega ühendust. Kui vajad tuleohutusalast nõustamist konkreetsele ehitisele, võta ühendust tuleohutusspetsialisti või -eksperdiga SIIN.

 

Artikkel on valminud koostöös Päästeametiga. Veel kasulikku infot enda kodu tuleohutuseks leiad Päästeameti lehelt SIIT.

TULEOHUTUSKAUBAMAJA

Ostukorv

Vahesumma: 19,99

Ava ostukorv Ostu vormistamine